Saia nime päritolu

Sahi, Saja, Saija, selliseid nimesid leiame ajaloost vanadelt kaartidelt ja kiriku ning vakuraamatutest. Neist teadaolev vanim Sahi, mille tähenduseks pakuvad Soome nimeuurijad väikest koske,  mis Soome nimearhiivi andmeil on tähendanud ka madalamat kivist kohta ojas, koolmekohta. Selle järgi on saanud nimed ka konkreetsed isikud, kes on selles kohas elanud, näiteks Sahi Matzz (1694) ja Saja Jaen (1732). Nimi võib olla küll päritolult isikunimi, kuid pigem võib Sahi nime ühendada Soome vetenimede ja neist lähtunud asustusnimedega. Nime kirjapilt sõltub ka ajastust, näiteks Sahi Matzz pärineb rootsiajast aga Saja Jaeni ning Saija teame juba tsaariajast. 

Saia- Voose muinastee
 
Saia- Voose tee oli kunagine muinastee, muistse Rävala (praegusee Harjumaa) ja Virumaa suunal. Muinastee läbis koolmekohta, mis jääb Voose külast välja 1,5km, Jägala jõe kärestikulisele lõigule Saial. Piirkonnas on palju allikaid ja maastiku reljeefsus vahelduv. Siit leidsid varjupaika nii teekäijad kui sõjamehed. Voose- Saia tee äärde, põllu serva, jääb mõisaaegne saarepuu, mis köidab pilku ja möödasõitjale ei jää märkamatuks. 
 
Esimene peremees Saial

Esimene teadaolev taluperemees, kellele olid määratud koormised ja kes hooldas põldu ning pidas karja Saial, oli Sahi Mattz. Sahi Mattz oli mölder. Rootsiaegsele kaardile, mis on koostatud Johan Holmbergi poolt 1694 aastal, on märgitud Sahi Mattzi eluhoone ja kõrvalhoone, põllu ja karjamaad ning vesiveski. Kaardimaterjali ja uurimistöö põhjal on teada kunagised hoonete ja vesiveski asukohad maastikul. Sahi Mattzi sünni ja surma ning järglaste kohta ei ole midagi teada. Selle perioodi kirikuraamatud on osaliselt säilinud, osaliselt hävinenud. Järgnevate perioodide vakuraamatutes on kirjeldatud juba uued peremehed. Põhjasõjaaegne periood oli inimestele väga raske aeg, katk ja nälg ning laastamine, talude põletamine, võis Sahi Mattzile saatuslikuks saada. 

Saia Karjamõis
 
Eestimaal hakati karjamõisaid rajama 18. sajandi teises pooles. Kuni 20. sajandi alguseni kuulusid Ravila (Meks) mõisale neli karjamõisa: Nõbra (Nöbra), Nõmmemõis (Nõmmemõis), Saia (Saija), Sõmeru (Sommerhof).
Karjamõis (saksa keeles Hoflage) oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus. Erinevalt rüütlimõisatest puudusid neil majanduslikud ja ühiskondlikud privileegid. Tavaliselt peeti neis osa mõisa karjast või paiknes seal mõni tööstus. Samuti võis seal elada osa mõisatöölisi (antud lõik on ajaloolase Enn Tarveli poolt koostatud kirjeldus).
Allpool on kaart mis annab ülevaate Saia karjamõisast 1876 aastast. Saia karjamõisa alla kuulusid järgmised tänapäevased maatükid:  Aasu, Taara, Lillemäe, Suurevälja, Metsakalda, Uusmatsimäe, Matsimäe, Kiige, Jõe, Sauna, Saiamõisa, Saia, Tagavälja, Välja, Liivaku. Kaardile on märgitud põllu ja karjamaad ning aastate lõikes külviplaanid. Lisaks on kaardilt näha hoonete kompleks, mis moodustas tolleaegse karjamõisa südame. Sinna kuulusid hoonetest: kaks tööliste maja, peamaja, pesuköök, ait, tall laudaga, laut küüniga. Tänaseks on säilinud suurtest tahutud maakividest laotud aidahoone vundament ja osaliselt ka vana palksein, mida ümberehitamise järgselt kasutatakse eluhoonena. Säilinud on maakividest lagunenud vundamendid, kus paiknesid tall laudaga ja laut küüniga. Osa sellest hoone alusest kasutatakse tänapäeval kasvuhoonena. Kaks tööliste maja mis paiknesid pisut eemal, millest ei ole tänaseks midagi säilinud.  Peamajast on säilinud ainult keldriauk. Karjamõisa peahoone ilmselt hävines 20. sajandi algusaastatel. 
Kahjuks ei ole peamajast ühtegi fotot. Kui mõnel ajaloohuvilisel on fotosid piirkonnast, oleks see hea leid, mida siia lisada- ootan huviga (saiametsamajutus@gmail.com).
 
Vabadussõda Saial
 
Üheks otsustavamaks lahinguks Tallinna kaitsel Eesti vabadussõjas (5 - 6 jaanuaril 1919.a.) oli Vetla- Saia liini kaitselahing. Saia rindejoone lõigul asusid Balti pataljoni võitlejad kes hoidsid tagasi pealetungivate punaste rünnakud. Pärast ägedat lahingut ja pealetungi, suruti Balti pataljoni toetusel punased tagasi ja vallutati Nirgu, Rootsipere, ja Kreo talud. Enamlaste vastupanu murti. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi.
Vabadussõjas võidelnute auks püstitati 1930- aastatel Saia- Voose ausammas, mis lõhati punakaartlaste poolt teise maailmasõja algus aastatel. Saia- Voose ausammas taastati 1991 aastal. Balti pataljoni ja Vabadussõja rindelahingute kohta saab lisainformatsiooni Armand Trei raamatust Unustatud Rügement.