top of page
.png)
Saia- Voose muinastee
Saia- Voose tee oli kunagine muinastee, muistse Rävala (praegusee Harjumaa) ja Virumaa suunal.
Esimene peremees Saial
Esimene teadaolev taluperemees, kellele olid määratud koormised ja kes hooldas põldu ning pidas karja Saial, oli Sahi Mattz. Sahi Mattz oli mölder. Rootsiaegsele kaardile, mis on koostatud Johan Holmbergi poolt 1694 aastal, on märgitud Sahi Mattzi eluhoone ja kõrvalhoone, põllu ja karjamaad ning vesiveski. Kaardimaterjali ja uurimistöö põhjal on teada kunagised hoonete ja vesiveski asukohad maastikul.
Saia Karjamõis
Eestimaal hakati karjamõisaid rajama 18. sajandi teises pooles. Kuni 20. sajandi alguseni kuulusid Ravila (Meks) mõisale neli karjamõisa: Nõbra (Nöbra), Nõmmemõis (Nõmmemõis), Saia (Saija), Sõmeru (Sommerhof). Karjamõis (saksa keeles Hoflage) oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus. Erinevalt rüütlimõisatest puudusid neil majanduslikud ja ühiskondlikud privileegid. Tavaliselt peeti neis osa mõisa karjast või paiknes seal mõni tööstus. Samuti võis seal elada osa mõisatöölisi. Allpool on kaart mis annab ülevaate Saia karjamõisast 1876 aastast. Saia Karjamõisas oli maad kokku 124 tiinu (136,4 hektarit). Saia karjamõisa alla kuulusid järgmised tänapäevased maatükid: Aasu, Taara, Lillemäe, Suurevälja, Metsakalda, Uusmatsimäe, Matsimäe, Kiige, Jõe, Sauna, Saiamõisa, Saia, Tagavälja, Välja, Liivaku. Kaardile on märgitud põllu ja karjamaad ning aastate lõikes külviplaanid. Lisaks on kaardilt näha hoonete kompleks, mis moodustas tolleaegse karjamõisa südame. Sinna kuulusid hoonetest: kaks tööliste maja, peamaja, pesuköök, ait, tall laudaga, laut küüniga. Tänaseks on säilinud suurtest tahutud maakividest laotud aidahoone vundament ja osaliselt ka vana palksein, mida ümberehitamise järgselt kasutatakse eluhoonena. Samuti on säilinud maakividest lagunenud vundamendid, kus paiknesid tall laudaga ja laut küüniga. Osa sellest hoone alusest kasutatakse tänapäeval kasvuhoonena. Peamajast on säilinud ainult keldriauk. Kahjuks ei ole peamajast ühtegi fotot. Samuti ei ole midagi säilinud kahest tööliste majast. Karjamõisa peahoone ilmselt hävines 20. sajandi algusaastatel.
Vabadussõda Saial
Üheks otsustavamaks lahinguks Tallinna kaitsel Eesti vabadussõjas (5 - 6 jaanuaril 1919.a.) oli Vetla- Saia liini kaitselahing. Saia rindejoone lõigul asusid Balti pataljoni võitlejad kes hoidsid tagasi pealetungivate punaste rünnakud. Pärast ägedat lahingut ja pealetungi, suruti Balti pataljoni toetusel punased tagasi ja vallutati Nirgu, Rootsipere, ja Kreo talud. Enamlaste vastupanu murti. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi.
Vabadussõjas võidelnute auks püstitati 1930- aastatel Saia ausammas, mis lõhati punakaartlaste poolt teise maailmasõja algus aastatel. Saia- Voose ausammas taastati 1991 aastal.
Saia karjamõis 1876

bottom of page